Tutvustus

Leevijõe küla, on esmakordselt leidnud kajastamist 1534. aastal. Siis oli küla nimeks Lewenkuyll. 1582. aastal on allikates mainitud küla nimeks Liewikula ja 1588. aastal Lewikula. 1627. aastal on nime kujuks Lewakuella (Levi-Külla) ja 1638. aastal Lewo kylle. 1829. aastast Dorff Löweküll, 1844. a Hoflage Lewiküll. Küla nimi on algselt Leeviküla, mis XX saj lühenes kujuks Leevi ja muudeti 1977. aastal Leevijõeks, et eristada teistest Leevi-nimelistest paikadest.
1582 a kuulus külale 4 adramaad, millest haritud oli 1,5 adramaad ja kus asus neli talu ja veski. Põline taluadramaa oli 16. sajandil 24–36 riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad (E.K. täpsustus).
1684. aastal oli meie elanike arv oluliselt kasvanud ja küündis 11 taluni, millest seitse asusid Leevi jõe “silmuse” idakaldal, eeldatavalt Sepa ja Tammiku talu vahemikus. Kolm talu asus Leevi jõe kaldal Leevi vesiveskist kuni 0,5 km ülalpool ja üks talu paiknes alamjooksul hilisema Savikoja (?) piirkonnas.
Võrdluseks võib tuua, et Mustamõisa külas, ehk siis Vastse-Kuustes oli 1688. aastal vaid viis kuni kuus talu.
1758. ja 1834. aastal oli külas 17 talu, millest oli 1850. aastal rajatud Leevi kõrvalmõisa tõttu järele jäänud vaid 10 talu (lõhuti viis nn Jõeküla talu, mis asusid Leevi jõe alamjooksul).
1839 aastal välja antud Rückergi kaardil paiknesid kõik talud Leevijõe vasakul kaldal reas, alustades praegusest Otsa talust ja lõpetades Valli taluga. Osa talusid oli veel praeguse Kase-Lätte-Käsperi talude kohal.
Peale 1872. aasta mõõdistusi jäi külla seitse vanatalu: Karla, Otsa, Paabo, Raudsepa, Sepa, Soe, Tõnnu. Vanatalud müüdi päriseks 1874.-1879. a, neist esimesena Soe, Raudsepa ja Otsa.
Leevi küla tähtsamad objektid läbi aastasadade on olnud:
Leevi vesiveski - on olnud olemas enne aastat 1582., mil esmakordselt on leidnud mainimist ajaloo ürikutes. Veskis asus nii villa ketramise kui ka kraasimise tööstus. Samas oli ka kõrts, mis suleti 20 sajandi algul. Ruume kasutati hiljem koorejaamana. Hoone põles 1932. aasta paiku maha.
Leevi kõrts – oli Vesiveskiga ühes hoones.
Kilgi talu (Kilgi pood) - endise Leevi vesiveski lähedal, teiselpool teed. Põles maha 1945. aastal.
Kullaaugu - Soe talu maadel metsa ja raudtee ääres kaks kivikalmet kust vanasti olevat raha otsitud ja ka leitud. (kohalik allikas). Asub raudtee ülesõidukohast ca 400 m Valgemetsa poole. Kalmeid oli mitu ja ühest neist olla leitud kulda ,mis asunud süte hulgas, savipotis.
Leevi jõgi – tungib Leevi küla juures läänest suure silmusena Leevikülla. Suubub Ahja jõkke Koorveres. Leevi jõgi saab alguse Ööbikujärvest. Leevijõe pikkuseks on 42,9 km . Kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade” nimistusse. Kevadine maksimaalne vooluhulk Leeviküla lõikes on ca 25 m3/s.
Leevi kõrvalmõis (ka karjamõis) - asus Valli asundustalu kohal ja kandis varem nime Lewiküll. Mainitud on esmakordselt 1829. aastal. Sel aastal omandas Otto Magnus von Richteri poeg Eduard Kurista mõisalt Leevi karjamõisa koos küla ja vesiveskiga. Karjamõisas kasvatatud ainult lambaid. Karjamõisast Koorvere poole, praeguse Puiestee talu maadelt on liiva võtmise aegu ( 1960. a.)välja tulnud hulgaliselt inimese luid (pealuud olnud kõik tervete hammastega). Sama kinnitavad ka Puietee talus kuuekümnendatel üles kasvanud lapsed, kes seal liivaaugus mängimas käisid ja aeg-ajalt ka mõned kondid välja kaevasid. Arvatakse (pärimus), et see on katkuaegne matsmiskoht –arvatavasti Põhjasõja aegadest. Teistel andmetel olevat see Rootsi sõja aegne matusekoht kuhu maetud lahingus langenuid.
Leevi kool – rajatud juba 1765. aastal. Algul töötas ajuti ja oli ilma oma majata. 1821. aastal valmis Leevi vesiveski lähedale (Sooääre talu kohale) koolihoone. 1882. aastal viidi kool üle uude majja – tollase Padariküla piirile (Piiroja talu), kus tegutses kuni 1925. aastani mil viidi üle Vastse-Kuuste mõisa häärberisse. Teada on ka hulgaliselt selles koolis töötanud õpetajate nimesid.
Surnuaia lomp – endise Leevi mõisa rehe juures, praeguse Puiestee talu maadel olnud lomp. Kasutati hiljem linaleotuslombina.
Vaaliaed – Valli talu park. Pargi lõunaservas kasvab üle 350 aasta vana mänd. Mänd on hästi kahar, oksad vonklevad. Mänd on seest põlenud. Põlemispesa on nii suur, et sinna mahub sisse mitu mudilast. Toode Juhani ja Toode Anna meenutuste järgi olevat olnud nende asundustalu põllud sellliseid käharaid mände päris priskelt täis. Oli andnud kõvasti tööd teha, et põllud neist vabaks saada. Üks jäi siiski alles. Kui puu olnud paarikümne aastane lõigatud tal latv maha. Kuhu suvel (kell 12) männi vari langeb, seal olevat peidus kast kulla, hõbeda ja muude väärisasjadega.
Savikoja kont - Leeviküla Puiestee talu maadel, Leevi jõe kaldal olev küngas, oru nõlval, asus mõisa savikoda (telliste põletamise ahi). See oli Savikoja kandikoht. Viimati elanud seal kaks vene perekonda, kes omavahel vaenus olnud kuni talu 1880 aasta paiku maha põles. Kandikoht asub praeguse Toode talu elamu ja sauna vahelisel alal. Kaevetööde käigus üheksakümnendatel aastatel on välja tulnud vanad hoone alusmüürid. Viimased nähtavad savitööstuse võlvid likvideeriti maaparandustööde käigus 1980. aastate lõpus.
Vangu võsu – tuntud ka kui Vangu mõts. Leevi vesiveskist ca 200-300 m idas-kagus. Seal leidunud palju marju, olnud kiik ja külanooruse kokkutuleku koht. Nimi tuletatud sellest, et asub jõe käärus ehk vangus. Metsas, jõe kaldal olevat arvatud kulda maetud .
Sepaläte - allikas Leevi jõe Roosa talu kohal, mille lähedal olnud 19. sajandil sepikoda, allika lähedalt viinud lüüs (? E.K. kahtlus) üle jõe. Selles piirkonnas leidunud vanasti jões rohkel arvul suuri “konnakarpe “ ( ebapärlikarpe ? E.K.)
Pulga mets ( Raudseppa) - külluslik legendide ala. Rootsi ja Venemaa vaheline lahingukoht. Kõik rootslased saanud surma vaid väeülem jäänud ellu tänu kaheharulise männivarju hoidumisele, mis siis oli alles põõsa moodi olnud. On palju jutte ka varandusest ja matmistest. Sama mis naabri ,Soe talu, jutud.
Padariküla – peale talumaade ümbermõõdistamist 1872 a liideti Padarikülaga Leevi küla talud: Suursoo, Piiroja (Leevi kool), Tsõõriksoo, ja Ülelombi.-
Otsa võrendik – Otsa talu all olnud sügavam koht kus vesi kogu aeg virvendanud.
Adra võrendik – Valli talu all Leevijõe koht kus käidi hobusega üle jõe (koolmekoht) ja samas olnud sügavam käänak kus lapsed käisid ujumas, sealhulgas ka tänased 60aastased õppisid seal ujuma.
Härjakabel – Tenno talu maadel paiknenud küla loomade matmispaik. Metsatukk asub talust 0,5 km kagus.
2.2 Küla asukoht
Leevijõe küla asub Põlva vallas, Põlva maakonnas. Valla keskusest asub küla 12 km kaugusel, Tartust, kui suuremast tõmbekeskusest, 30 km kaugusel. Olles asukohalt Põlva ja Tartu vahepeal on külal väga hea ühendus mõlemas suunas, sest küla läbib Reola–Põlva maantee. Idas on küla piiriks Tartu-Koidula raudtee. Võimalik on kasutada nii Valgemetsa kui Vastse-Kuuste raudtee peatusi. Kaugus külast on kaks kuni kolm kilomeetrit. Küla läbib ka teine oluline suurem mustkattega maantee Leevijõe-Karilatsi kõrvalmaantee, mis ühendab Leevijõe küla Postiteega. Seega on Leevijõe külast väga hea ühendus mistahes suunas.
Leevijõe küla piirneb põhjast Vastse-Kuuste alevikuga, kirdest Padari külaga, idast Valgemetsa külaga, lõunast Koorvere külaga ja edelast Karilatsi külaga.
2.3.Küla elanikkond
Leevijõe küla elanikkond on stabiilne, liikumisi on äärmiselt vähe. See tingib ka asjaolu, et noori jääb külas aina vähemaks. Mis aga ei tähenda, et noored kaotaksid sidemed külaga. Küla elamised lähevad edasi uutele põlvkondadele ja majade, kruntide müüki praktiliselt ei ole üldse.
2012 aasta küsitluses arvas suur enamik külarahvast: “SIIN ON HEA KOHT ELAMISEKS”.
01.11.2019 seisuga elas külas 75 inimest, 39 meest ja 36 naist. Viimati sündis külla laps 2015. aastal. Küla vanim elanik on sündinud 1927. aastal.

 Leevi paisjärvede rekonstrueerimine 2012. aastal.

Kalapüük Veskijärvel